Filipiinod on vägagi usklik rahvas. Seega kõike tuleb õnnistada – nii inimesi, uut autot kui ka alustavat äri. Ma käisin sõbrannade meigistuudio pisikesel avamistseremoonial. Kohal olid peamiselt perekond, abilised (kes täidavad nii koristaja, lapsehoidja, pesupesija,koka jne rolli), autojuhid, mõned sõbrad ning loomulikult ka pastor. Minu jaoks algaski tähistamine ebamugava küsimusega pastori poolt “So, are you christian as well?“ Äääm..ee…ei. Üritasin siis võimalikult viisakalt seletada et tulen Eestist ja me ei ole kuigi usklik rahvas, …. Ja olgugi et ta noogutas mõistvalt, tundus ta näoilmes valitsevat suur pettumus.  Nn rituaal algas ukse taga. Kõik seisid ringis, käes põlev küünal, pastor samaaegselt palus õnne nii omanikele ja nende peredele, ja olgu kaitstud kõik esemed ning olgu viljakad nende sissetulekud!, olgu rahulolevad nende tulevased kliendid jne. Teised kõik noogutasid ning vahepeal lendas sisse mõni Aamen siit ja sealt. Seejärel liiguti uksest sisse stuudiosse. Kõik osalised pidid mingist esemest kinni võtma ja siis jätkus suht sama jutu kordus, kuid asjadele väärtustamisele pöörati rohkem tähelepanu ja loeti väike lõik piiblist.

‘Edasi tuli pisike pidusöök. Pastor ise oli nii elevil, et võttis juba mitu suutäit enne kui keegi meelde tuletas et toitu tuleb õnnistada. Söök oli selline tüüpiline peamiselt frititud ja magus kohalik kiirtoit. Deep fried pork spring rolls, deep fried chicken, bbq pork, sweet noodles with shrimp, sweet noodles with meat. Lõpuks ka ṧokolaadikook ning mingi muu maiustus. Sellised magusad üpriski tihked tarretiseruudud, millele oli peale raputatud riivitud juustu. Proovisin. Maitse ei olnudki niiiii halb kuid konsistents hakkas vastu. Ja siis tassiti hea tahte märgiks sööki māja uksehoidjatele ja adminnidele ning anti kuhjaga osalistele koju kaasa. Ja oligi läbi, täitsa kiirelt ja kõik oli kenasti inglise keeles (hiljem lisati, et vahepeal kulub paar tundi ainuùksi jutluse peale. Seekord vedas)