PUHKUS!

Tegelikult on nii, et puhkuse postitusi tuleb suisa kaks. Esimene osa jääb Filipiinidele ja teine osa saab Vietnamist olema.
Aga kuna seda postitust kirjutades on esmaspäev, esimene tööpäev peale puhkust ning me jõudsime tagasi Manilasse hommikul kell 7, siis tähendab see seda, et väsimus on omajagu keres ja pilte tuleb rohkem kui juttu (eks iga pildi alla viskan midagi ilmseltmitteülemäärainformatiivset ka)

Lühidalt on nii, et…. juba kuuuiiiiiiiiid tagasi sai selgeks, et Eliisa, Viivika ja Helena sõidavad meile külla ning seega plaanisin oma pikema puhkuse selleks ajaks. 19. okt hommikul olid nad siis kohal. See oli aga neljapäev alles, seega reede said nad omal käel ringi vaadata. Laupäeva lõunapaiku lendasime Palawanile. Mina ja Maris olime seal ka varem käinud, kuid vaid ühes saare osas, seekord võtsime ette bussisõidu põhjaossa – El Nido’le – imelist loodust kaema. Ligi 6h mikrobussis mööda käänulisi teid loksuda ei ole endiselt armastusväärseks tegevuseks saanud. El Nidol siis peatusime resortis, mis oli omajagu eraldi. Nii eraldi, et külast tuli sinna kõigepealt ligi 10min motikaga seigelda ning seejärel veel ligi 10min mööda rannikut kõndida. Kohati sai ka jalad märjaks. Seega koht oli vaikne ja eraldi – meeldiv. Käisime saartetuuril ja nautisime niisama kohalikku olu. Kes tahab täpsemalt aru saada, et kus käisime, siis võib guuglisse panna “el nido secret lagoon” või “el nido small(või big) lagoon” ja pilte kaeda.

Palawanil tegelikult veetsime ka ühe päeva Puerto Princessal. Aga see oli selleks, et tsikid saaks Undergroun River tuuril käia, meil Marisega on see juba varem tehtud ja ei hakkand uuesti minema. Ja siis edasi juba lendasime Boholile. Seal siis ka rohkem puhkasime. Enamuse ajast ei teinudki kohe mittekuidamidagi. Ühe päeva käisime sõitsime mööda saart ringi, vaatasime šokolaadimägesid ja kandlasi (tarsier – väike primaat).

ja viimaseks sihtkohaks Filipiinidel oli Dumaguete. Koht, mille peamiseks eesmärgiks oli minna kilpudega ujuma. Ja seda me saime. vette visati meid kolmes eri kohas ja igalpool oli hulgaliselt vahvaid kalu, koralle ja muidugi ka siis merekilpkonni. Paaril korral oleks isegi mõnele äärepealt otsa ujunud. Kõige ägedam oli viimane koht, sest seal nägi ka kivide/korallide vahelt õhumulle pinnale kerkimas – vulkaaniline saar ja siis kuskilt sealt immitseb gaasimulle. Ja see, kui sa snorgeldad helesinises meres, päikesekiired murduvad vees, su ees loivab mõnusalt ujuda mõni merekilpkonn (ühel hetkel ka 2 korraga) ja taustal veel vulkaaniliste gaaside mullid veepinnapoole ronimas…. ei ole just ülemäära rohkem ilusamaid hetki vist. suhtkoht kõrgel TOPis igatahaes.

Ja peale seda kõike lendasime tagasi Manilasse. Tüdrukud saatsime lennule kodupoole ja ise lendasime Vietnami. Sellest aga juba järgmises postituses….

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s