Kuna 21 august juhtus kohalikel vaba päev olema ja ka mina sain tollel puhul vaba päeva, siis otsustasime, et läheme vahelduseks taaskord ka Manilast vähe eemale. Mul on juba pikemat aega tiksunud kuklas mõte surfamist proovida…seega saigi valitud sihtkohtaks Baler. Koht, mis on Manilast u 280km kaugusel…. ehk siis umbes 7h bussisõitu. Kuigi hetkel pole […]

Read more "Baler"

Jube pikk vaikus on siia tekkinud, aga proovime sellest kuidagi üle saada… eks vahepeal oli ka puhkus ja Eestis käimine. Igatahes, möödunud laupäeval käisime Okada Manilas. Mis see on? Üks ropult suur kasiino/hotell/vabaajakeskus. u 25 000 m2 kasiinopinda, ligi 1000 hotellituba, muuseumid, restoranid ja mis kõik veel. Ehitus läks vist maksma u 2.4 miljardit dollarit. […]

Read more "Käisime purskaevu kaemas"

Jalgpalli hooajad käivad siin vähe teises rütmis kui Euroopas harjunud oleme. Märtsis lõppes eelmine ning hetkel hakkab vaikselt ettevalmistus järgmiseks hooajaks, mis peaks algama augusti teises pooles. Seni on toimunud 3 avatud treeningut, kus soovijad käivad nö katsetel, et siis näha kas meeskonnaga liituda või mitte. Selgus, et mind loeti nüüd juba ametlikult meeskonna liikmeks […]

Read more "jalkahooaeg läheneb"

Ja oli võimalus jälle mingit kohalikku nodi proovida. Special värk Laguna piirkonnast. Parim suveniir, väidetavalt. Sisuks: Stickyrice (kleepuv riis), kookos ja veel mingid riisihelbed ja suhkur. Ega ta eriti isuäratav just välja ei näe. Sellise pehme nätsukommi tekstuur. Alguses maitsetu. Seejärel tunned kookost veidi, samalajal siuke mage riis ka… ma ei tea kas ta peaks […]

Read more "Nom-nom vol6"

Filipiinide üks kohalike köögi vastuolulisi “pärle” on balut. Balut on siis reeglina pardimuna milles loode on juba u pool kuud arenenud, seejärel keedetakse muna koos vürtsi ja soolaga. Siis juba edasi käib enamvähem nagu tavalise keedumuna söömine. Ka kohalikud jaotab see “maius” kahte lehte – ühed kiidavad, teised pole kunagi proovinud. Minul on koguaeg mingi […]

Read more "nom-nom vol5 – Baluti söömine"

Playtech saatis Germani külla ning otsustasime, et ühe nädalavahetuse võiks linnast veidi välja minna ja natuke end liigutada. Välja valisime Mt. Arayati. Kõrgus 1034m ning asub Angeles City lähedal, kus mina ja Maris oleme ka varem käinud, selleks, et Mt. Pinatubole minna. Seega Angeles Cityl pikemalt peatuma ei hakka, huvilised võivad varasema postituse üles otsida. […]

Read more "Mt. Arayat – veri, higi ja veel higi"

Mõned kuud tagasi jõudis meieni lugu sellest, et kuskil Filipiinide põhjaosas on üks väike külakene, kus elab üks ligi 100 aastane naine kes on veel viimane elus olev traditsiooniliste tätoveeringute tegija… Kuna minu bucketlistis on traditsioonilisel kombel tätoveeringu saamine olnud juba sisuliselt 10 aastat, siis sai planeerima hakatud. Täpsemalt veidi taustast ka. Tegu on siis […]

Read more "riisiväljad ja tätoveeringud"

Traditsioonilise hilinemisega postitus. Puhkus oli tegelikult juba peaaegu 2 nädalat tagasi. Marise pere käis meil külas ning sõitsime pea nädalaks Puerto Galerale. Ei olegi siin midagi pikemalt väga kirjutada, snorgeldasime, sõitsime mööda saart ringi ja olime niisama. Pildid räägivad ise.

Read more "Puhkus Puerto Galeral"

Ehk siis Lõuna-Manila surnuaed. Otsustasime viimaks, et läheme heidame ka lähema pilgu sinna, paistab ta meile rõdultki ära. Kohalikud on surnuaiast rääkides pigem skeptilised olnud ning ei ole väga soovitanud meil sinna jalutama minna. Samas ei osanud ka keegi öelda, et millepoolest seal täpselt ohtlik peaks olema. Netist leiduva põhjal ei tundunud ka, et peaks […]

Read more "Manila South Cemetery"